Loovtööde vormistamise juhend

Rakvere Reaalkool

Sissejuhatus - kirjutamise

stiil ja keel

Töö vormistamine

Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus.

Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi nõudeid:

• sõnastada laused loogiliselt, selgelt ja täpselt;
  
• kasutada üldtunnustatud sõnavara ja väljakujunenud terminoloogiat;
  
• mitte liialdada võõrsõnadega;
  
• hoiduda tõlkevääratustest;
  
• mitte eksida keeleloogika vastu;
  
• vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara;
  
• kirjutada nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
  
• hoiduda plagieerimisest (vargusest) ja viidata kasutatud allikatele.
  

Arvude kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi nõudeid:

• Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega.
  

Näide: Välja sai prinditud kolm kalendrit.

• Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse arv numbriga.
  

Näide: Doomino klotside pikkuseks sai 8 cm ja laiuseks 4 cm.

Septembriks oli vastanud vaid 2% klassikaaslastest.

• Käändelõppe arvudele ei lisata, kui järgneb käänet täpsustav sõna. Järgarvu järele pannakse punkt.
  

Näide: Valmistasin käevõrud 25 õpetajale.

Meeskonnamängus saime 17. koha ja jäime seega viimaseks.

• Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte “eelmisel aastal” või “käesoleval aastal”. Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikseid arve lähestikku, kirjutatakse need kõik numbritega.

Näide: Milvi õppis 2 aastat Uugametsa Algkoolis ja 10 aastat

Pärnametsa Gümnaasiumis.

Alustasin praktilise osaga 2023. aasta juulis.

• Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku tähise vahel üks tühik, erandiks on protsendi kokkukirjutamine (15%). Protsentide esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga.

Näide: 20% lahuse valmistamiseks tuli anumasse valada 2 dl vett.

Kus kirjalik töö vormistatakse ja esitatakse

ELEKTROONILINE TÖÖ

• Loovtöö kirjalik osa vormistatakse Googel Drive’is;
  
• faili pealkirjaks pannakse klass ja autori nimi
  

(näiteks 8a MadisKukk);

• töö faili jagatakse kooli poolt määratud juhendajale, andes talle muutmisõiguse.
  

PABERKANDJAL TÖÖ

• Töö esitamisel paberkandjal kasutatakse valget paberit formaadis A4 (210 x 297 mm).
  

Teksti vormistamise nõuded

REASAMM JA KIRJASTIIL

• Tekst trükitakse lehe ühele küljele reasammuga 1,5;
  
• kirjastiilina (font) kasutatakse läbivalt Times New Roman;
  
• tähesuurus on 12 punkti;
  
• sisuteksti laadina kasutatakse Normaallaadi
  

(sisuteksti laadiks/stiiliks “Tavaline tekst”)

LEHE ÄÄRISTUS, JOONDUS JA LÕIGUD

• Lehe servadest ülevalt, alt ja paremalt jäetakse 2,5 cm vabaks;
  
• lehe vasakult servast jäetakse 3 cm vabaks;
  
• köitevaru lehele ei jäeta.
  

• Tekst vormistatakse nii, et lehe mõlemad servad jäävad sirged (rööpjoondus).
  
• Taandridu arvutikirjas ei kasutata, tekstilõigud eraldatakse üksteisest lõiguvahega (Space after Paragraph).
  

NB! Jälgi, et lõiguvahet pole, kui eraldad pealkirja ja teksti tühja reaga.

LEHEKÜLJENUMBRID

• Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri.
  
• Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla paremasse serva.
  
• Tiitellehel leheküljenumbrit ei näidata.
  

PEATÜKKIDE PAIGUTUS JA LEHEKÜLJEPIIR

• Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kasutatud allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt.
  
• Selleks kasutatakse lehekülje sundvahetust ehk leheküljepiiri (nt kiirkorraldus Ctrl Enter).
  

Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalset ja töö sisuga seotud informatsiooni (vt näidist all).

Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peab selgelt kajastama töö sisu.

Tiitellehel esitatakse järgmine info:

• Õppeasutuse nimetus (keskel, väiketähtedega, v.a esitähed, 14p);
• töö pealkiri (ühel real, keskel, suurtähtedega, 24p);
  
• töö liik (loovtöö, keskel, väiketähetedega, 14p);
  
• autori ees- ja perekonnanimi, klass ja töö juhendaja
  

(töö liigi all, paremal servas, väiketähtedega, v.a esitähed, 14p);

• kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla;
• töö esitamise koht ja aasta (all keskel, 14p).

NB! Kui jätad tühjad read erinevat suurust kasutades, siis jälgi, et pealkiri oleks kindlasti lehe keskel ja “Rakvere 2024”viimasel real.

Tiitellehe näidis

Pealkirjade vormistus

• Kõikide peatükkide, k.a sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud allikate pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega, paksus kirjas (Pealkiri 1, tähesuurus 16p).
  

• Alapeatükkide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur esitäht).

(Pealkiri 2, tähesuurus 14p)

(Pealkiri 3, tähesuurus 12p)

• Pealkirjad paigutatakse vasakusse serva ja neile lisatakse ette järjekorranumbrid.
  

• Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse reavahetusklahviga Enter üks tühi rida (rea suurus 12).
  
• Eelneva teksti ja alapealkirja vahele jäetakse reavahetusklahviga Enter kaks tühja rida (2x reasuurus 12), järgneva teksti ette aga üks tühi rida.

NB! Jälgi, et lõiguvahet pole, kui eraldad pealkirja ja teksti tühja reaga.

• Pealkirja järele punkti ei panda.
• Sõnade poolitamine ja lühendite kasutamine pealkirjas ei ole soovitatav.

SISSEJUHATUS

1.1. Mööbli ajalugu

1.1.1. Tooli ajalugu

1. Mööbel
   

1.1. Mööbli ajalugu

1.1.1. Tooli ajalugu

Pealkirjade näidis

NB! Sisukorda ei tehta käsitsi!

• Sisukord asub tiitellehe järel ja seal esitatakse töö üksikute osade loetelu (nt peatükkide pealkirjad) koos nende alguslehekülje numbritega töös.
  
• Jälgida tuleb, et sisukorra pealkirjad vastaksid täpselt teksti pealkirjadele ning oleksid omavahel stiililises ja vormilises kooskõlas.
  
• Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (vt allolevat näide).
• Töö sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud allikaid ja lisasid sisaldavaid osi ei nummerdata, vajalikud on leheküljenumbrid, kust neid osi leida võib.
  
• Kui sisukord on lühem kui üks lehekülg, siis määratakse sisukorra reasammuks 1,5.

Pikema sisukorra puhul rakendatakse ühekordset reasammu.

Sisukorra näidis

Loetelurühmad võib märgistada numbritega:

1) .....;

2) .....;

3) .....;

Loetelurühmad võib märgistada ka tähtedega:

a) .....;

b) .....;

c) .....;

Loetelurühmad võib vormistada ka täpploendina:

• ......;
  
• ......;
• ......;

Loetelurühmad eraldatakse enamasti semikooloniga (;) ja

lõpetatakse punktiga (.). Sellisel juhul algab iga rühm väikese tähega.

Näiteks

Mulle meeldib:

• tube koristada;
  
• kaua magada;
  
• jäätist süüa;
  
• käsi pesta.
  

Kui loetelurühmaks on terviklaused, siis eraldatakse need punktiga. Sel juhul algab iga uus rühm suure tähega.

Näiteks

Tabelite vormistamisel tuleb silmas pidada mitmeid nüansse.

1. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega (Tabel 3).
   
2. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata.
   
3. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga.
   

Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse.

• Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel, millele järgneb tabeli number. Tabel tuleb paigutada selle tekstilõigu järele, milles talle viidatakse. Viitamisel pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (vt tabel 3).
  
• Tabelid nummerdatakse araabia numbritega (Tabel 3).
  
• Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata.
  
• Üldnimetuse Tabel alla kirjutatakse tabeli pealkiri, mis peab olema võimalikult lakooniline, kuid sisu ammendav.
  
• Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga.
  

Soovitav on paigutada tabel ühele leheküljele. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, on soovitav esitada uuesti veergude nimed või veerud nummerdada.

Tabeli näidis

• Töödes kasutatakse sõnalise osa visualiseerimiseks mitmesugust illustreerivat materjali: graafikud, diagrammid, arvjoonised, skeemid, joonised, fotod jm.
• Illustratsioonid tähistatakse üldnimetusega Joonis, millele järgneb järjekorranumber (Joonis 2).
  
• Kogu töös tuleb kasutada järjestikku araabia numbreid. Numbrid esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri.
  
• Kllustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (vt joonis 1).
  
• Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. Illustratsioonide joondamisel kasutatakse kesk- ja allkirjade joondamisel vasakjoondust. NB! Joonised ei tohi asuda tekstide kõrval.
  

Illustratsiooni näidis

Joonis 2. Rakvere Reaalkooli logo

• Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega.
• Kõik töö lõpus esitatud allikad peavad töös olema viidatud;
  
• Viitamissüsteem peab olema kogu töö piires ühtne.
  
• Kasutatud allikatele tuleb viidata tekstis. Ilma viideteta töö on kehtetu.
  
• Allikmaterjali ideid saab viidata kas sõna-sõnalt ehk tsiteerida või ümbersõnastatult ehk refereerida.
  
• Kasutame numbriviitamist. Viitamise puhul märgitakse tsitaadi/refereeringu lõppu ümarsulgudes viidatava allika järjekorranumber kasutatud allikate loetelus ja leheküljenumber. Näiteks lõigu järel olev (4: 11) tähendab, et viidatakse kasutatud allikate loetelus number nelja järel oleva kirjandusallika
  

11. leheküljele.

Näide:

Õige rühi tagab sirutaja-painutajalihaste omavaheline tasakaal ja pinge lülisamba hoidmisel õiges asendis. Tasakaal on saavutatav keha raskuse õige paiknemisega toetuspinnal. (4: 11)

Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on töös viidatud.

Allikad järjestatakse autorite perekonnanimede järgi.

Kui allikal autor puudub, on järjestuse aluseks pealkiri.

Allika puhul esitatakse järgmised andmed:

Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri kursiivis. Ilmumiskoht: Kirjastus.

• Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see kaldkirjas lühendiga s. a. (sine anno).
  
• Kui tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus.
  

Näide:

1. Howells, T. (2004). Maailma arhitektuuri meistriteosed. Tallinn: Kallup.

2. Kartuli ajalugu. (s. a.). [14. veebruar 2015] http://www.talukartul.ee/et/kartul-seemnekartul-kasulikku/kartul-seemnekartul-ajalugu

Merimetsa, M. (15. jaanuar 2007). Suusatamine parandab tervist. Eesti Ekspress

3. Tihane, R., Udrik, M. (s. a.). Rebasekasvatuse eripära. Tallinn: Avita.

4. Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.

Slaidiesitluse vormistamine

Loovtöö kaitsmisel esitle oma tööd slaidiesitluse abil.

Videojuhend, mida slaidiesitluse puhul silmas pidada, asub videomärgi all.

Vajuta sellele.

RRK slaidiesitluse põhja saad alla laadida SIIT

Vajuta kasuta malli, et slaidipõhi enda G. Drive’i kettale laadida ja seejärel sobivalt täita/muuta...

Heidmets, M., Krabi, K., Kuurme, T. jt (2010). Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste instituudi üliõpilastööde juhend. Tallinn: Tallinna Ülikool.

[1. november 2011] http://www.tlu.ee/files/arts/2660/Toode2db5ce688984cbd6834af4b4809cfdae.pdf

Juhendmaterjal täienduskursuse uurimuslike lõputööde koostamiseks ja nende esitlemiseks. (2005). Toim Vana, K. Tallinn: Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus.

Linnas, S. (2007). Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhend. Tallinn: Statistikaamet. [1. november 2011] http://www.stat.ee/dokumendid/31013

Meidla, M. (2006). Uurimistöö koostamise, viitamise, vormistamise põhimõtted. Põltsamaa: Põltsamaa Ühisgümnaasium. [31. oktoober 2011] http://www.poltsamaa.edu.ee/content/uurimus/uurimistoo_juhend.pdf

Raadik, M. (s. a.). Kuidas vormistada loetelu. Tallinn: Eesti Keele Instituut. [4. detsember 2016]

http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/loetelu.html

Schapel, M. (2001). Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Kuressaare: Saaremaa Ühisgümnaasium. [4. detsember 2016] http://syg.edu.ee/~alari/syg/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/vormistamine.html